Uurimisküsimused on teadustöö puhul küsimustiku väljatöötamise aluseks.
Küsimustik koostatakse, et leida vastuseid uuringu sihtrühma puudutavatele uurimisküsimustele.
Küsimustik on valiidne siis, kui see mõõdab võimalikult täpselt tunnust või omadust, mille mõõtmiseks see on mõeldud. Küsimustiku valiidsuse tagamiseks on oluline selle süsteemne arendamine, hindamine ja katsetamine. Teadustööks ei piisa, kui lihtsalt esimesed pähetulnud küsimused kirja panna.
Valim on uuringusse valitud osa teadlast huvitavast sihtrühmast, kelle kohta käivad uurimisküsimused või hüpoteesid. Tähtis on tagada, et valim esindaks võimalikult hästi kogu sihtrühma (üldkogumit). Selleks on vajalik kaasata sihtrühmast küllaldane hulk vastajaid, soovitavalt juhuvaliku teel ja nõnda, et vastajate jaotus oluliseks loetavate tunnuste osas oleks võimalikult sarnane üldkogumi omale.
Veebipõhise küsitluse korraldamine on uurija jaoks üldjuhul oluliselt lihtsam, mugavam ja odavam kui küsimustiku rakendamine vahetult, telefonitsi või tavaposti teel. Vaatamata oma mõningatele miinustele (madalam vastamuse määr, kehvem kontroll vastajate tegevuse ja jaotuse üle) on veebi kaudu toimuv küsitlemine siiski üha enam populaarsust leidmas. Kirilastel on suured kogemused nii veebipõhiste uuringute ettevalmistamisel kui ka läbiviimisel.
Veebiuuring on seadistatav selliselt, et laekuvad vastused kogunevad automaatselt toorandmete tabeliks, ilma et oleks vaja neid eraldi sisestada.
Toorandmed on kõigepealt vaja sobivalt ette valmistada (teisendada, rühmitada, kodeerida jne), et need seejärel allutada asjakohasele statistilisele andmetöötlusele ja analüüsile. Alles seejärel saame kätte vastused uurimisküsimustele või hüpoteesidele.