Uurimistööde juhendamine

Meie töötajad omavad loodusteaduste-alast õpetajakutset ja magistrikraadi pedagoogika valdkonnas. Senine juhendamispraktika hõlmab arvukaid uurimistöid peamiselt bioloogia, pedagoogika, terviseedenduse ja keskkonnakaitse alalt, sealhulgas diplomi-, bakalaureuse- ja magistritöid. Meie sihiks on pakkuda õpilasele või tudengile asjakohast ja tulemuslikku juhendamist, ühtlasi teda toetades ja suunates iseseisvate uurimistöö-alaste oskuste omandamisel. Teaduslikku uurimistööd me kellegi eest ära ei tee!

Järgnevatel linkidel klõpsamine avab või sulgeb selgitused. Et selgitusi lugeda, sulge eespoolsed lingid

 — Uurimistööde juhendamine

1. Juhendame keskkonnakaitse-, bioloogia- ja geograafiateemaliste uurimistööde koostamisel
2. Kokkuleppel on võimalik ka teiste teemade juhendamine (koos koolipoolse kaasjuhendajaga)
3. Aitame üle vaadata ja arendada teaduslikke uurimistöid mistahes teistel teemadel (kuni bakalaureuse astmeni)
4. Anname juhendamise alast nõu õpilase koolipoolsele juhendajale

 — Näidisloend seni juhendatud teemadest

1. Kutseõppeasutuste põllumajandusvaldkonna erialade õpilaste keskkonnateadlikkus (B.Sc)
2. Digitaalsete loodusfotode analüüsi oskuse arendamine põhikooli õpilastel (ped)
3. Eelkooliealiste laste ja nende vanemate keskkonnaalaste hoiakute seostest (B.Sc retsensioon)
4. Erinevate õpimeetodite kasutamine ja praktiliste tööde osakaal põhikooli õpilaste loodusteaduslikes tundides
5. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine põhikooli õppetöös (B.Sc)
6. Veebipõhise õppe võimalused ja probleemid (ped)
7. Eesti kooliõpilaste suhkru tarbimisest (ped)
8. WiFi võrgu kättesaadavus Nycomed'i Baltikumi kontorites (B.Sc)

 — Abi uurimistöö planeerimisel

1. Aitame valida õpilasele ea- ja huvikohase uurimisteema  

   Uurimuse õnnestumisele aitab tugevasti kaasa uurija entusiasm oma teema suhtes. Selline «õhinapõhisus» eeldab, et teema pakuks uurijale isiklikku huvi ja oleks talle jõukohane. Samuti tuleb hinnata, kas seatud tähtaja jooksul on võimalik läbi viia küsimustiku või eksperimendi osa.

2. Leiame uurimisküsimused või püstitame probleemi ning seame uurimiseesmärgid  

   Uurimuse eesmärgistamine on edasise töö aluseks. Nii teame, mida ja milleks me uurime.
   
   Selle alusel saab hiljem ka uuringu tulemusi hinnata.

3. Abistame metoodika valimisel  

   Uurimisküsimustele vastamine (hüpoteeside kontroll) nõuab asjakohast, hoolikalt välja töötatud metoodikat.
   
   Erinevat tüüpi uuringud eeldavad ka erinevaid uurimismeetodeid.

4. Juhendame kirjandusülevaate koostamisel  

   Kirjandusülevaade ehk teooriaosa on iga teadustöö vundamendiks. Töö vastava teaduskirjandusega on ühelt poolt vajalik uurijale enda teemaga kurssiviimiseks. Teisalt aitab teooriaosa lugejal mõista uurimuse tausta ja vajalikkust, samuti varasemaid jõupingutusi vastava probleemiga tegelemisel.
   
   Põhjalik ja ladus kirjandusülevaade veenab uurimuse hindajaid autori asjatundlikkuses.

5. Otsime või aitame luua sobiva instrumendi uuringu teostamiseks  

   Instrument ehk uurimisvahend on vahend, mida uurija kasutab oma eesmärkide saavutamiseks. Selleks võib sõltuvalt uuringu tüübist olla mingi aparatuur, aga ka küsimustik või intervjuu kava.
   
   Sageli on otstarbekas kasutada juba varem välja töötatud instrumente. See aitab uurijal enda tulemusi võrrelda varasemate sarnaste uuringutega, lisades tööle väärtust.

6. Koostame uurimistöö kava  

   Ülesandeid ja nende tähtaegu sisaldav kava aitab uurijal «järjel püsida» ja töö õigeks ajaks valmis saada.
   
   Kindel tööplaan on eriti oluline vähekogenud uurija jaoks, kellel puuduvad veel uurimistöö tegemise harjumused.

7. Jälgime koostatud kava tähtaegadest kinnipidamist  

   Uurimuse korraliku kava olemasolu ei taga veel sellest kinni pidamist — oluline on algajat uurijat järjepidevalt tema edusamme jälgides toetada.

8. Aitame tagada, et uurimiseesmärgid saaksid täidetud (uurimisküsimused vastatud)  

   Uurimuse kvaliteedi määrab uurija edukus endale püstitatud ülesannete täitmisel.
   
   Töö peab andma teaduslikult põhjendatud vastused algselt püstitatud uurimisküsimustele või hüpoteesidele.

 — Abi küsitluste koostamisel

1. Abistame uurimisküsimuste koostamisel  

   Uurimisküsimused on teadustöö puhul küsimustiku väljatöötamise aluseks.
   
   Küsimustik koostatakse, et leida vastuseid uuringu sihtrühma puudutavatele uurimisküsimustele.

2. Abistame küsimustiku valideerimisel  

   Küsimustik on valiidne siis, kui see mõõdab võimalikult täpselt tunnust või omadust, mille mõõtmiseks see on mõeldud. Küsimustiku valiidsuse tagamiseks on oluline selle süsteemne arendamine, hindamine ja katsetamine. Teadustööks ei piisa, kui lihtsalt esimesed pähetulnud küsimused kirja panna.

3. Abistame esindusliku valimi saavutamisel (veebipõhise uuringu vormis)  

   Valim on uuringusse valitud osa teadlast huvitavast sihtrühmast, kelle kohta käivad uurimisküsimused või hüpoteesid. Tähtis on tagada, et valim esindaks võimalikult hästi kogu sihtrühma (üldkogumit). Selleks on vajalik kaasata sihtrühmast küllaldane hulk vastajaid, soovitavalt juhuvaliku teel ja nõnda, et vastajate jaotus oluliseks loetavate tunnuste osas oleks võimalikult sarnane üldkogumi omale.

4. Valmistame ette ja viime läbi veebipõhise küsitluse  

   Veebipõhise küsitluse korraldamine on uurija jaoks üldjuhul oluliselt lihtsam, mugavam ja odavam kui küsimustiku rakendamine vahetult, telefonitsi või tavaposti teel. Vaatamata oma mõningatele miinustele (madalam vastamuse määr, kehvem kontroll vastajate tegevuse ja jaotuse üle) on veebi kaudu toimuv küsitlemine siiski üha enam populaarsust leidmas. Kirilastel on suured kogemused nii veebipõhiste uuringute ettevalmistamisel kui ka läbiviimisel.

5. Kogume vastused andmebaasi  

   Veebiuuring on seadistatav selliselt, et laekuvad vastused kogunevad automaatselt toorandmete tabeliks, ilma et oleks vaja neid eraldi sisestada.

6. Aitame kogutud andmebaasist vajaliku info leida  

   Toorandmed on kõigepealt vaja sobivalt ette valmistada (teisendada, rühmitada, kodeerida jne), et need seejärel allutada asjakohasele statistilisele andmetöötlusele ja analüüsile. Alles seejärel saame kätte vastused uurimisküsimustele või hüpoteesidele.

 — Abi andmete töötlemisel

Andmetöötlus (-analüüs) tagab, et uuring «läheks asja ette» — et andmete kogumisel uurija ja vastanute poolt nähtud vaev saaks tasutud usaldusväärsete ja kasulike uurimistulemustega. On tähtis tagada, et kasutataks andmete tüübile kohaseid andmetöötlusmeetodeid, mis aitaksid ühtlasi parimal viisil kaasa uurimuse eesmärkide saavutamisele.

1. Aitame koguda andmebaasi uurimistööst tulenevate huvipakkuvate vastustega  

   Veebiuuring on seadistatav selliselt, et laekuvad vastused kogunevad automaatselt toorandmete tabeliks, ilma et oleks vaja neid eraldi sisestada.

2. Abistame eakohase statistikaga protsentidest korrelatsioonide ja hii-ruuduni  

   Andmetöötlust saab soovi korral teha väga põhjalikult ja keerukalt. Gümnaasiumis ja bakalaureuseõppes piisab siiski mõningate põhiliste analüüsimeetodite tundmisest. Abistame noori uurijaid sobivate meetodite tundmaõppimisel ja rakendamisel.

3. Teeme kogutud tulemustest statistilise ülevaate  

   Uurimistöö tulemuste osas on tarvilik kirjeldada olulisemaid uuringu ja andmetöötluse abil saadud tulemusi. Aitame uurijal eristada olulist ebaolulisest ning tulemused korrektselt kirja panna.

4. Aitame tulemusi graafiliselt vormistada  

   Üks pilt on sageli kõnekam kui tuhat sõna. See ütlemine kehtib ka teaduses, kus hästi läbimõeldud ilmekas diagramm või graafik võib uurimistööle tublisti väärtust lisada. Joonised peaksid olema heas kooskõlas tekstiga, seda tõhusalt täiendades.

5. Aitame kogutud andmete põhjal järeldusi teha  

   Teadlaselt eeldatakse, et lisaks andmete kogumisele ja esitamisele peab ta oskama ka neid tõlgendada — neile tähendust ja väärtust anda. Kogutud andmete tõlgendamine ning nende põhjal uurimisküsimuste valguses järelduste ja üldistuse tegemine saab noorele uurijale sageli komistuskiviks. Meie aitame tagada, komistuskive ei esineks.

6. Teeme ettepanekuid jätku-uuringuteks  

   Hea uurija toob lugejate jaoks välja enda uuringu tulemuste rakendusväärtuse, aga ka töö puudujäägid ja soovitused teistele teadlastele, kuidas vastavat teemat täiendavalt ja/või paremini uurida. Ühtlasi teeme ettepanekuid, kuidas uuringut samal teemal (uuel tasemel) jätkata.

 — Abi järelduste ja kokkuvõtete tegemisel ning tõlkimisel

1. Eelretsenserime koostatud uurimistöid  

   Enne uurimis-, kursuse- või bakalaureusetöö minekut ametliku retsensendi või hindamiskomisjoni kätte tasuks lasta see eelretsenseerida. Isegi vilunud uurijal võib tekkida raskusi enda vigade märkamisega, rääkimata nappide teadustöö oskustega õpilasest või tudengist. Eelretsensioonis anname uurimuse kvaliteedile üldise hinnangu, juhtides tähelepanu töö mitmesugustele puudustele ja pakkudes soovitusi nende kõrvaldamiseks.

2. Aitame kokku viia uurimisküsimused ja kokkuvõtte  

   Uurimuse hindajad jälgivad ühe peamise punktina uurimistulemuste vastavust algselt püstitatud uurimisküsimustele (hüpoteesidele). See vastavus peaks hästi esile tulema töö kokkuvõttes.

3. Abistame kokkuvõtte sõnastamisel  

   Kokkuvõte on sageli ainus osa, mida tööst loetakse (ja mille põhjal selle väärtuse üle otsustatakse). Seetõttu ei saa kokkuvõtte tähtsust alahinnata. On oluline, et kokkuvõte saaks võimalikult süsteemne ja hästi loetav, andes lühidalt, kuid ammendavalt edasi uurimuse olulise «iva».

4. Tõlgime kokkuvõtte inglise keelde või toimetame tehtud tõlget  

   Ingliskeelne kokkuvõte (Summary) on eesti keeles koostatavate teadustööde kohustuslik osa, võimaldades uuringuga tutvuda ka muu maailma uurijatel ja teistel huvilistel. Seetõttu tuleks tagada, et summary saaks kirja heas inglise (teadus)keeles ja kajastaks uuringu olulisi punkte, sh eesmärke, metoodikat ja tulemusi võimalikult ülevaatlikul viisil.