Probleem: Millest sõltub teatavate hämarikuliblikate esinemissagedus?
Uurimisküsimus: Kas teatavate (liikide loend sõltub uurimispaigal sagedamini esinevatest liikidest) hämarikuliblikate esinemissagedus sõltub ilmastikutingimustest?
Valim: Et töö ei kujuneks liiga mahukaks, tuleb eeltööna korraldada paaril ööl nn ööpüüki ning selekteerida 2...3 (maksimaalselt 5) enam esinevat ja kergesti eristatavat liiki.
Meetodid: Vaatlused, ööpüük, loendamine, protokollimine, statistika.
Instrumendid: 1. Ilmastiku jälgimiseks vajalik korralik termomeeter (soovitav elektrooniline): jälgida tuleks õhutemperatuuri, pilvisust, tuule tugevust ja suunda, sademeid. 2. Ööpüügiks on vajalik valge lina, ilmastikukindel valgusti (soovitavalt UV- või ML-lamp), pikendusjuhe. 3. Liikide fikseerimiseks vajalik digifotokas, pilditöötluseks arvuti ja pilditöötlusprogramm. 4. Vaatlus teostatakse kindla perioodi jooksul ja kindlatel kellaaegadel. 5. Kõik vaatluse tulemused protokollitakse pärast teatava püügiaja möödumist. 6. Kogutud andmed töödeldakse statistilisel meetodil (vastavalt õpilase oskustele esitades kas vaid protsendid või leides ka korrelatsioonilisi seoseid).
Tegevuse kirjeldus: lina paigutatakse võimalikult tuulevaiksesse paika (ja võimalusel jäetakse kuni eksperimendi lõpuni paigale), valgusti lülitatakse sisse tund aega enne südaööd (kell 23) ning fikseeritakse ilmastikuolud. Kell 24, 1 ja 2 loendatakse uuritavate objektide hulk linal. Soovitav ajavahemik: aprillikuus vähemalt 21 päeva.
Probleem: On teada, et bakterid hävivad päikesevalguses (UV-kiirguse toimel). Kas UV kiirgus mõjutab ka hallitusseente kasvamist?
Uurimisküsimus: Kas UV-kiirgus pidurdab seenhallituse kasvu?
Hüpotees: päikesevalguses hallitusseente kasv pidurdub.
Valim: Probleemi lahendamiseks on tarvis kasutusele võtta (nt) 3 erinevat sorti saia, kasutada niiskuskindlat kilekotti (saia originaalpakendit) ning varuda 2 nädalat.
Meetodid: Vaatlus, protokollimine, mõõtmine.
Tegevuse kirjeldus: juhuslikkuse vältimiseks tuleb ette valmistada kaks võimalikult identset pakendit 3 erineva saiasordi viiludega. Mõlemad pakitakse kilekotti nii, et puuduks juurdepääs katset segada võivatele loomadele. Kotid ei pea olema pakitud hermeetiliselt, küll aga nii, et saias olev niiskus koheselt ei aurustuks (seened vajavad kasvuks niiskust). Hästi oluline on lapsel planeerida katse nii, et muud muutujad peale uuritava oleksid võimalikult sarnased. Nii näiteks ei saa teha katset selliselt, et üks kott asetseks köögilaual ning teine rõdul (toas on püsiv temperatuur). Mõlemad võivad küll asetseda rõdul, kuid sel juhul tuleks vältida ühele neist päikesevalguse sattumine (hoida nt kingakarbis vms). Ka on oluline erineva saia viilud suuta hiljem tuvastada: selleks võib kas jälgida saia enda mustrit või teha sama saia viiludele sarnased märgistused (sisselõige, väljalõige). Ühe nädala möödudes peaks olukorra üle vaatama ja fikseerima. Kahe nädala möödudes tuleb seda uuesti teha.
Instrumendid: erinevat sorti saia viilud, kilekotid, termomeeter, luup, protokoll.
Probleem: Seni pole teada uuringuid konkreetse paiga mardikafauna kohta.
Uurimisküsimus: Milliseid maapinnal tegutsevaid mardikad ja kui arvukalt leidub kolmes uurija kodu lähedases biotoobis?
Valim kujuneb uurida võetud paikade mardikatest, kes kukuvad kogumiskraavi..
Meetodid: vaatlused, fotografeerimine, loendamine, protokollimine, statistika.
Instrumendid: labidas, digifotokaamera, vaatluspäevik, «Eesti mardikate määraja».
Tegevuse kirjeldus: inimtegevusest kõrvalisse paika kaevatakse kindla pikkusega püüniskraav. Kraavi sattunud loomad määratakse ja loendatakse.
Probleem: Seni pole teada uuringuid konkreetse paiga lepidofauna kohta.
Uurimisküsimus: Milliseid päevaliblikaliike ja kui arvukalt leidub uurija kodu lähedase loodus- või matkamatkaraja piirkonnas?
Valim kujuneb vaadeldava piirkonna päevaliblikatest, keda vaatlusretkedel kohatakse.
Meetodid: vaatlused, fotografeerimine, loendamine, protokollimine, statistika.
Instrumendid: digifotokaamera, vaatluspäevik, «Eesti liblikate määraja».
